esmaspäev, 28. aprill 2008

E-õpe üldhariduskoolis

Väga palju räägitakse tänapäeval e-õppest. Mida aga tähendab e-õpe? Kas me saame sellest ühtemoodi aru? Tegemist on terminiga, mida võib defineerida mitmel viisil. Enamsti peetakse silmas kahte erinevat lähenemist.
  • Õppiva Tiigri e-õppe arengukava üldhariduses (2006-2009) järgi on e-õpe info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. Selle definitsiooni järgi on igasugune õppetegevus, mille ettevalmistamisel või läbiviimisel on kasutatud arvutit e-õpe.

  • Kitsamas tähenduses on e-õpe õpe, mis toimub mingis veebikeskkonnas. Koht ja aeg ei ole enam oluline. Iga õpilane õpib endale sobivas tempos ja endale sobival ajal. Eestis on kõige levinumateks e-õppekeskkondadeks IVA, VIKO, WebCT ja Moodle.

Üldhariduskoolis e-õppest rääkides peaks lähtuma esimesest definitsioonist. Kuidas aga üks õpetaja üldse jõuab e-õppeni? Olenevalt õpetajate oskustest ning huvist võiks rääkida viiest erinevast tasemest e-õppes.


1. tase
Arvuti kasutamine koolis on õpetajate jaoks tänapäeval juba kohustuslik. Paljudes koolides on levinud e-kool, mis sunnib iga päev oma tunde arvutisse märkima. Ka tööplaanid ning aruanded tuleb esitada enamasti elektroonsel kujul. Siia lisanduvad veel e-kirjad. Võib öelda, et tegemist on enamasti administreerimsega arvuti teel. Õppetöös sisuliselt veel midagi ei muutu.


2. tase
Kui administreerimine selge ja huvi on, hakkavad õpetajad IKT vaikselt integreerima õppetöösse. Veebist leitakse huvitavaid materjale, mida õpilaste jaoks välja printida. Palju kasutatakse ka MS PowerPoint'i esitlusi tundide ilmestamiseks.



3. tase
Teiste õpetajate materjale kasutades selgub varsti, et tegelikult teab iga õpetaja ise, mida tal tunniks vaja on. Tekib tahtmine kõike ümber teha ja kaugel pole enam see aeg, kui õpetaja oma esitlusi ja töölehti hakkab ise tegema. Valmib hulk e-õppematerjale. Vahendid, millega neid materjale tehakse, muutuvad aina keerulisemaks ning lisaks lihtsalt väljaprinditavatele või seinale näidatavatele testidele lisanduvad erinevad arvuti teel lahendatavad interaktiivsed harjutused ning õppematerjale sisaldavad veebilehed. Uusi õppematerjale luues tasuks kindlasti eelnevalt tutvuda juba loodud materjalidega, et mitte oma aega asjata kulutada. Vahendeid loomiseks on palju ning igal õpetajal kujunevad välja oma lemmikud.



4. tase
Erinevaid interaktiivseid harjutusi saab lahendada muidugi arvuti taga ja õpetaja läheb ning paneb kinni aja arvutiklassis. Alguses tundub tund arvutiklassis hirmutav. Mis saab, kui midagi juhtub - arvuti ei tööta, õpilased küsivad asju, mida õpetaja ei tea jne. Peale mõningaid tunde selgub, et asi ei olegi nii hirmus. Arvutid töötavad ning õpilased ei vaatagi viltu, kui õpetaja mõnda asja ei tea. Tegelikult on tund arvutiklassis võrdne tunniga tavaklassis. Vahendid on ainult teised. Samuti peab olema tund hästi planeeritud ning reeglid paigas. Valmis tuleb olla ootamatusteks, mida tehnikaga ikka ette tuleb, aga paindlikkus on üks õpetaja omadustest.


5. tase
Lõpuks jõuab õpetaja erinevate e-õppekeskkondade juurde ja hakkab neid oma töös katsetama. Üldhariduskoolis ei ole kaugõpe kuigi levinud, aga materjalide ülespanekuks on need keskkonnad küll head. Päris palju kasutatkse VIKOt, et õpilastele materjale edastada. Mõned koolid on välja valinud Moodle'i ja toimetavad selles keskkonnas. Lisaks kinnistele keskkondadele, kuhu ainult parooliga ligi pääseb, on võimalik e-õppekeskkondadena kasutada ka avatud keskkondi nagu ajaveebid ja wikid. Sellised keskkonnad võimaldavad oma tegemisi ka teistele näidata ning seega osalejate ringi suurendada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult tegelevad e-õppega kõik õpetajad koolis. Maailm on pidevas muutumises ja e-õppel on kindel ning pidevalt tähtsamaks muutuv koht üldhariduskoolis.




Kommentaare ei ole: